TKK meedias

Kangavõlur Marju Nurk

22. juuni 2012

Tutvustame teile viit Tartu Kõrgema Kunstikooli värsket lõpetajat. Järg on jõudnud tekstiilikunsti tudeerinud Marju Nurga kätte.

Marju alustas mustrite maagia harrastamist juba kooli käsitöötundides. Tema lõputööna valminud kangas kannab endas romantilist vaimu, olles inspireeritud lumme jäänud rattajälgedest. Konkreetne, ent samas detailirohke muster on tasakaalukas kimp retronootidest ning modernsest minimalismist.

Marju, millega tekstiilidisain Sind ära võlus?
Minu armastus tekstiili vastu sai alguse kooli käsitöötundidest. Seal avastasin enda jaoks õmblemise ning tänu sellele ei leidunud peagi mu kapis enam ühtegi riietuseset, mis poleks mu enda käe alt läbi käinud. Armastasin mustreid ning õmblesin endale ühe pluusi või seeliku teise järel; rõhk oli alati mustritel, mitte lõigetel. Taipasin, et just see on see, mis mind tekstiili juures paelub: erinevad tekstuurid ja mustrid, mustrid, mustrid.

Mulle meeldis käia kangapoes ja otsida erineva tekstuuri ja mustriga kangaid - mida "imelikumad", seda parem. Soovist tekstiiliga edasi tegeleda ja ka ise mustreid kujundada jõudsin otsaga välja Tartu Kõrgemasse Kunstikooli, kus minu tekstiiliarmastus sai uue hoo. Koolis taipasin iga päevaga, kui palju rohkem on tekstiilil pakkuda peale mustrite ning avastan seda maailma siiani iga päev huviga.

Kuidas kirjeldad enda kui disaineri käekirja?
Minu käekirja iseloomustab kindlasti julgete värvide kasutamine. Armastan erksaid toone ning harva jõuab kavanditest kaugemale midagi täiesti mustvalget. Mulle meeldib kasutada mustreid, mis võivad olla küll abstraktsed, kuid mis korduvad kindlate reeglite järgi - neisse jääb mingi matemaatiline rangus.

Mis on tekstiilikunstis Sinu jaoks kõige inspireerivam?
Tekstiili juures inspireerib mind eelkõige selle mitmekülgsus. Seda leidub kõikjal meie ümber - alustades näiteks sokkidest ja lõpetades langevarjudega. Siia vahele jääb meeletult suur hulk tarbetekstiili ning lisaks veel tekstiilikunsti valda jäävad teosed. Seega on arvutu hulk võimalusi tekstiili abil igapäevaellu värvi ja mustreid tuua.

Räägi oma lõputööst: selle sisust, iseloomust ja sünniloost.
Lõputööna valmis esimene minu kujundatud tööstuslikult toodetud kangas kollektsioonist "Jälg". Nagu nimigi ütleb, sain mustrite kujundamisel inspiratsiooni jälgedest, täpsemalt lumme jäänud rattajälgedest. Mind võlub nende pehme ümar vorm ning korduva mustri rangus. Antud kangamustrisse leidis tee ka teistsugune, etnograafiline jälg. Nende kahe kombineerimise tulemusena valmis kerge retrohõnguga mööblikangas. Minu töö eesmärk oli omal nahal järele proovida protsess kavanditest reaalselt toodetud kangani, millel oleks olemas ka tarbija. Projekti käigus tegin koostööd Eesti mööblitootjaga Borg ning Leedu kangatootjaga Audejas. Borgilt sain informatsiooni selle kohta, milliseid kangaid mööblitootja kasutab/eelistab ning milliste mustritega oleks mõtet turule tulla. Seega kasutasin mustri kujundamiseks nii oma inspiratsiooniallikaid kui ka Borgilt saadud märksõnu. Sealt liikus töö edasi kangaproovide kudumiseni kooli kangastelgedel, kus tegin lõplikud valikud mustrite ja struktuuride osas.

Töö põnevaimaks osaks oli kanga tootmine Leedus. Sain oma silmaga näha, milliste masinate ja programmidega see tänapäeval toimub. Näha oma mustrite ja värvidega kangast masinatel meeletu kiirusega valmimas oli uskumatu tunne. Valmis kangaga pöördusin taas kord mööblitootja Borg poole, kes kattis ühe oma toote minu kangaga. See andis mulle võimaluse näha, kuidas tekstiil tegelikult mööblil toimima hakkab. Kogu see protsess oli minu jaoks äärmiselt põnev - jõuda väikestest kavanditest käega katsutava kangani - ning olen väga tänulik Borgile ja Audejasele, et nad aitasid mind mu lõputöö valmistamisel.

Mida pead enda seniseks suurimaks kordaminekuks disainimaastikul?
Üheks suurimaks kordaminekuks pean kindlasti oma lõputöö projekti just seetõttu, et nägin selle käigus ära, kuidas reaalselt kangatootmises asjad toimuvad ning milliseid kompromisse peab üks tekstiilidisainer tegema selleks, et luua laiatarbeline mööblitekstiil. Samuti väärivad mainimist paar koolitööde käigus valminud projekti: autorivaip, mis jõudis välja ka Eesti disaini näitusele "100 meetrit disaini", ning tänavuaastane projekt "PINK", mille käigus sündis minu ja mööblitudengi Kadri Nutti koostöös avalikku ruumi mõeldud iste, mida võis näha Stockholmi sisustusmessi Greenhouse'is.

Kuhu edasi?
Kooliaastate jooksul olen jõudnud katsetada paljusid erinevaid tekstiilitehnikaid ning tänu nendele on tekkinud mitmeid ideid, mida tahan nüüd hakata läbi proovima. Samuti näen võimalusi edasi arendada tööstusliku kanga tootmist. Päris konkreetseid projekte veel ei ole, kuid näen, et jään tegutsema sisustustekstiili valda.

Kui tunned Marju tekstiilikunsti vastu huvi, kirjuta talle: marjunurk@gmail.com

Kelly Kipper, Femme.ee, 22.06.2012, "Kangavõlur Marju Nurk "