Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Foto Silver Marge

Galerii Noorus sisevaade

Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Foto Silver Marge

Galerii Noorus

Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Foto Silver Marge

Maalingute osakond

Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Foto Silver Marge

Nahadisaini osakond

Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Foto Silver Marge

Fotograafia osakond

Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Foto Silver Marge

Tekstiiliosakond

Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Skulptuuriosakond

Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Mööbliosakond

Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Meedia- ja reklaamikunsti osakond

Y Dimensioon Plakat

TKK fotograafia osakond
allveefotode ja aeropiltide näitus „Y-dimensioon"
26. nov - 14. dets
Galeriis Noorus

Teisipäeval, 25. novembril kl 17 avatakse galeriis Noorus Tartu Kõrgema Kunstikooli (TKK) fotograafia osakonna näitus „Y-dimensioon". Enamik näitusel eksponeeritud töid on valminud TKKs 2013. a alustanud uute ning unikaalsete allveefotograafia ja aeropildistamise eksperimentaalkursuste tulemusel. Näitusel on esindatud nii üliõpilaste kui ka õppejõudude looming.

Näituse avamispäeval, 25. novembril algusega kl 15 toimub galeriis Noorus Eesti Meremuuseumi teaduri Vello Mässi loeng „Allveearheoloogiast".

Kõiki näitusel „Y-dimensioon" eksponeeritavaid pilte ühendab üksainus läbiv ja täiesti formaalne idee - vertikaalne ehk Y-mõõde. Kõrgus ja sügavus. Väljapanekust osa võtvad kunstnikud on nii või naasugusel kujul „maapinnalt lahkunud" st tõusnud sellest kõrgemale või laskunud sügavamale.
N-ö tänava-taseme hülgamine ja siirdumine gravitatiivsest nullpunktist vertikaalses ehk y-dimensioonis üles- või allapoole, on ennekõike avastuste tegemise siht. Kuidas paistavad tuttavad kohad neist üle lendavale või nende all veesügavustes liuglevale fotograafile? Kas niisugustest positsioonidest nähtav pelgalt täiendab meie teadmisi keskkonnast või paneb see ümbritsevat koguni uutmoodi tõlgendama? Muudab ehk koguni arusaamu füüsi(ka)lisest maailmast kui sellisest tervikuna?

Maapinnalt ühes või teises suunas lahkudes, õhku tõustes või vette laskudes, puutume me kokku piiri fenomeniga. Üheks selliseks piiriks on maapind ise, mille igapäevaselt rutiinne tallamine on osa meie (enese)kindlast olekust.
Väljend „inimene on kahe jalaga maas" tähendab metafoorselt isendit, kes on praktiline, sisemiselt tasakaalus, sotsiaalselt usaldusväärne. See, kes „hõljub pilvedes", vastupidi, on parandamatu unistaja, romantik - boheemlane, teadlane või kunstnik. Niisuguseid inimesi kutsutakse reeglina alati „maa peale tagasi tulema".
Piiriks on ka veepind, ehkki seda hoopis teistsugusel kujul. Kahe jalaga vees seismine ei tähenda seevastu midagi head. Halvimal juhul markeerib niisugust olukorda aga „ämbrisse astumine". Veepinnal kõndimine omakorda on jõukohane vaid müütilistele religiooni- või muinasjututegelastele nagu Jeesus, Ilfi ja Petrovi kangelased jmt.
Eesti keeles puudub eraldi kääne sügaval vees oleku kirjeldamiseks. Suplejad/ujujad on lihtsalt „vees", sukeldujad aga „vee all", mis määratleb nende asendi vee pinna suhtes ja indikeerib sügaval-olekut keeles kui harvaesinevat ja võõrast.

Aerofotosid tehes ja vee all pildistades peame me alati piiri ületama. Õhku tõustes jäetakse maha maa tahke koorik, sukeldudes aga läbitakse veepind, et jõuda „vee alla".
Selles ületamises on alalist riski ent just see teebki pildistamise niisugustes keskkondades erakordselt atraktiivseks. Nendes uutes olukordades suhtestume me ümber ka gravitatsiooniga. Kaameraga kõrgõhus või süvavees tegutsev inimene ei seisa enamasti püsti ega vaata maailmale enam täiskasvanud inimese enesekindlalt silmakõrguselt. Ta hõljub, triivib, pikeerib ja laskub. Tulemuseks on pildid ja visioonid ning pildid ja projektsioonid, mis annavad vaatajale vaid kaudset aimu kogetud olukordade tegelikult palju rikkalikumast füüsilisusest.
Kuidas siis näidata neid antigravitatiivseid olukordi ja luua vaatajas osalust selles paljutahulises kogemuses? Kuidas ületada neis fotožanrites Allan Sekula ületamatult teravmeelne märkus, mille kohaselt olevat akvalangi leiutaja, prantsuse sõjaväeinsener Jaques Yves Cousteau kõigest oma maapealse prototüübi Henri Cartier Bressoni veealune variant?

Näituse kuraator on TKK fotograafia osakonna juhataja prof Peeter Linnap.

Näitusel osalevad kunstnikud: Erikas Skardzius, Ülar Tikk, Aigar Sisask, Peeter Linnap, Sigrid Kuusk, Jekaterina Senina, Maari Soekov, Pillery Teesalu, Georg Kõrre, Mariliis Heinsaar, Theodor Peeter Linnap, Piret Säde Lain, Karole Kutsar, Erge Sonn. Helilooja/muusika Alvin Raat "Aero".

Näituse korraldajad tänavad: Alex Kirkbride (USA/ Inglismaa), Vallo Nuust, Erikas Skardzius (Vilnius) ja ERASMUS+ programm, Ülar Tikk, prof Aet Ollisaar, Kristina Paju ja TKK tekstiiliosakond, Aigar Sisask ja Scubaphoto OÜ, Mati Mõtus (Viljandi Lennuklubi), Eesti Meremuuseumi teadur Vello Mäss, Alan Proosa, Andres Kahur, Alan Proosa.

Näitus on avatud 14. detsembrini.

Galerii Noorus asub Tartus, Riia 11. Galerii on avatud T-L kl 10-17. Näituste külastamine galeriis Noorus on tasuta.

Lisainformatsioon:
Prof Peeter Linnap
Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafia osakonna juhataja
peeter@linnap.com

Kristina Viin
galerii@artcol.ee
+372 734 9954; +37256486275

 

Jälgi meid Facebookis

 

ekka akrediteeritud