Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Foto Silver Marge

Galerii Noorus sisevaade

Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Foto Silver Marge

Galerii Noorus

Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Foto Silver Marge

Maalingute osakond

Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Foto Silver Marge

Nahadisaini osakond

Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Foto Silver Marge

Fotograafia osakond

Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Foto Silver Marge

Tekstiiliosakond

Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Skulptuuriosakond

Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Mööbliosakond

Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Meedia- ja reklaamikunsti osakond

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) jagas taas stipendiume. 2017. aasta “Parima lõputöö stipendiumi” pälvisid järgmised rakenduskõrgkoolide lõpetajad:


1. Liisa Põld, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool: “Õendusdokumentatsiooni kvaliteedi hindamine SA Tallinna Lastehaigla kirurgia osakonna näitel”, juhendajad: Irma Nool ja Mare Tupits.
Lõputöö ettevalmistamisel töötas autor läbi suure hulga erialast võõrkeelset kirjandust analüüsides erinevaid varasemaid uurimusi õendusdokumentatsiooni kvaliteedi hindamisest. Ta valis välja mõõdiku, mis sobiks kasutamiseks õendusdokumentatsiooni kvaliteedi hindamiseks Eesti kultuuriruumis ning kohandas antud mõõdikut Eesti oludele vastavaks. Käesolev uurimistöö on aluseks edasistele uurimistöödele, mida saab teostada, kasutades sama mõõdikut. Liisa Põld osaleb ka edasiste uuringute planeerimisel ning nõustamisel, mis viiakse läbi sama mõõdikuga.
2. Tanel Peet, Eesti Infotehnoloogia Kolledž: “Automaatne linnuhäälte klassifitseerimine konvolutsiooniliste võrkude abil”, juhendaja: Carlos Ferreira.
Autor on välja töötanud metodoloogia linnuhäälte eristamiseks ja klassifitseerimiseks looduslikus keskkonnas ning realiseerinud selle android-rakenduses. Sedalaadi rakendus on väga keeruka struktuuriga ja põhineb sügavatel matemaatilistel meetoditel ja mudelitel. Töö kaitsmise ajal olid põhitulemused avaldatud tunnustatud rahvusvahelises teadusajakirjas ning ka teine artikkel oli ettevalmistamisel. Seega lisaks puhtpraktilisele väärtusele on Taneli tööl kaalu ka teadusmaailmas.
3. Ron Freimann, Eesti Lennuakadeemia: “Transponderi integreerimine mehitamata õhusõidukile”, juhendaja: Kristjan Tiimus.
Lõputöö eesmärgiks oli luua alus edasiseks arendustööks Sagetech transponderi integreerimisel Threod Systems Stream C UAV-le. Töö sisuks sai kontseptsiooni kirjeldus transponderi füüsilisest integreerimisest mehitamata õhusõidukile ja anti esialgne hinnang transponderi antenni asukoha valiku sobivusele ja transponderi võimele opereerida koos teiste raadiosüsteemidega.
4. Maarja Linsi, Tartu Kõrgem Kunstikool: “Digitaalsed tehnoloogiad ja kestlikud materjalid jalanõude tootmises”, juhendajad: Sille Sikmann ja Rasmus Eist.
Lõputöö kui innovaatiline lähenemine jalanõude valmistamiseks, mis andis suurepärase tulemuse; tegelemine tulevikudisaini- ja tehnoloogiaga.
5. Rainer Järvela, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused: “Suurtükiväe tuletegevuse kiiruse tõstmise võimalused ootamatu sihtmärgi ründamise korral 15. Suurtükiväepataljoni näitel”, juhendaja: Major Feliks Roodvee.
Antud teema on oluline ja vahetult seotud Eesti kaitsevõime tõstmisega, sest kaudtule üksused on üks olulisemaid jalaväe üksuste toetamise vahendeid brigaadi raamistikus, mis ühtlasi annavad ka suure panuse kogu tekitatavasse üksuste tulejõudu. Töö tulem omab praktilist väärtust suurtükiväepataljoni tuletegevuse kiiruse efektiivsemaks muutmisel, kui ka edasistel uuringutel, mis puudutavad efektiivsuse tõstmise vajadust ja võimalusi. Uurimistöö tulemustest lähtuvalt on tuletegevust võimalik kiirendada raadiokõneluste optimeerimisega ja laialdasema andmeside kasutamisega ning suurema standardiseeritud informatsiooni edastamisega. Saadud tulemused annavad juba täna selgemad suunised suurtükiväepataljoni väljaõppe planeerimiseks.
6. Mirle Lembinen, Tallinna Tehnikakõrgkool: “Joogivee tootmiseks kasutatavate filtermaterjalide võrdlus Viimsi veevärgi näitel”, juhendajad: Erki Lember ja Nele Nilb.
Lõputöö puhul on tegemist väga mahuka analüüsiga, mis tugineb rahvusvahelistel teadusartiklitel ning reaalsetel pilootkatsetustel ja puudutab tähtsat teemat nagu puhas joogivesi. Lõputöö tulemusena leiti parim filtermaterjalide kombinatsioon ja tehnoloogiline lahendus joogivee puhastamiseks. Tööle lisab konkreetse väljundi selle tulemuste kavandatav kasutuselevõtt tulevikus.
7. Olga Rogova, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor: “Ülemiste City ettevõtete valmisolek vähenenud töövõimega inimeste töötajana kaasamiseks”, juhendaja: Eneken Titov.
Antud valdkonnas on Eestis hetkeseisuga tehtud väga vähe erinevaid uuringuid ning seetõttu on ettevõtetel saadud tagasiside ülimalt väärtuslik. Teema on oluline ka Ülemiste Cityle, kes on Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor peamine koostööpartner. Autori töö paistis silma ka väga hea empiirilise osa, koos adekvaatsete järelduste ja praktiliste ettepanekutega.
8. Petra-Christina Porkveli, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor: “Psühhosotsiaalse töökeskkonna hindamine Swedbank AS Põhja regiooni kontorites”, juhendajad: Piret Einpaul ja Aire Vaigu.
Psühhosotsiaalse töökeskkonna hindamine on ettevõtete jaoks muutumas ühe olulisemaks. Lõputöö on hästi struktureeritud, kus teoreetilise osa ülesehitus toetab empiirilist osa ja piisavale hulgale esinduslikele allikmaterjalidele tuginedes on autor andnud teemast asjakohase ülevaate.
9. Taavi Puusepp, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool: “Lämmastikväetisi tootva ettevõtte ökoefektiivsuse näitajate konstrueerimine ja analüüsimine”, juhendaja: Helle Noorväli.
Teema valik ja aktuaalsus on seotud globaalsete probleemidega, millest üks on kiire rahvastiku juurdekasv, kliimamuutused ja keskkonnakaitse ning samas ettevõtete soov tõsta efektiivsust. Lõputöö on unikaalne, sest konstrueeritakse Eesti jaoks uudsed ökoefektiivususe näitajad ja näidatakse, kuidas on neid võimalik rakendada lämmastikväetisi tootvas ettevõttes. Samuti koostatakse ettevõttele ökoefektiivsuse koondraport, mida saavad näidisena kasutada ka teised ettevõtted. Lõputöö omab suurt teoreetilist ja praktilist väärust.
10. Henrik Veenpere, Sisekaitseakadeemia: “Päästeinfosüsteemi tervikuna arendamise vajadused ja võimalused”, juhendajad: Kairi Pruul ja Tarvi Ojala.
Lõputöö paistis silma metoodiliselt kõrge taseme poolest ning valitud meetod (impact mapping) võimaldas täita lõputöö eesmärgi – tuvastada olulisi arendusvajadusi ning leida tervikuna käsitlemist vajavad ühisosad. Läbiviidud uurimuse käigus tuvastati 170 kasutuslugu, millest ligi pooled olid uued. Veelgi olulisem on aga see, et uurimuse tulemusel tuvastati mitmeid keskseid teemasid, mille tervikuna käsitlemine võimaldaks katta korraga suure hulga vajadusi ning looks aluse Päästeinfosüsteemi koordineeritumale ja terviklikumale arendusele.
11. Karmen Kõlamets, Tartu Tervishoiu Kõrgkool: “Õppefilmi “Plaaniline vaktsineerimine Eestis” nakkushaiguste epidemioloogia osa”, juhendaja: Ülle Parm.
Autor on teinud mahuka ja vajaliku töö, mille tulemus on reaalselt kasutatav edaspidises õppetöös ja elanikkonna teavitamises.

Jälgi meid Facebookis

 

ekka akrediteeritud