Nahadisaini osakond
Nahadisaini osakonna eesmärgiks on pakkuda kvaliteetset rakenduskõrgharidust nahadisaini valdkonnas ühendades õppekavas erialatemaatika aksessuaaridisainist köitekunsti ja restaureerimiseni.
Õpiaja jooksul omandatakse nahkesemete kujundamise ja aksessuaaride disaini alused, saadakse teoreetilised ja praktilised teadmised nahast ja pabermaterjalidest, nende töötlemisest ja restaureerimisest, käsitletakse ajaloolisi ja tänapäevaseid nahakaunistustehnikaid ja köitestiile.
Kahel esimesel aastal õpitakse kõiki erialaaineid ühiselt, alates kolmandast kursusest spetsialiseerutakse kas disaini või restaureerimise suunale.
Disaini suunamoodul annab süvendatud teadmised nahkaksessuaaride ja -rõivaste disainist ja teostuse viisidest. Kavandatakse ja teostatakse originaalseid ehteid, käekotte, kindaid ning lihtsamaid nahkrõivaid. Disainiõpetuse teoreetilised ained aitavad mõista tootearenduse printsiipe, intellektuaalse omandi kaitse põhimõtteid ning annavad oskusi projektide finantseerimis- ja teostamisvõimaluste otsimisel ja leidmisel. Koostöös teiste erialadega osaletakse disainiprojektides, saades nii meeskonnatöö kogemusi. Erialased praktikad toimuvad nahkesemeid tootvates firmades, koostööpartnereid on Katariina Gild, Antoniuse Gild, AS Kolm, AS Lindante.
Konserveerimise ja restaureerimise suunamoodul lähtub konservaatori kutsestandardi nõuetest. Õpitakse restaureerima erineva kattematerjali ja struktuuriga köiteid, pabermaterjale ja nahkobjekte ning esitama sobivaid säilitusjuhiseid. Teoreetilised ained annavad teadmisi kultuuriväärtuste kaitsest, konserveerimise keemiast ning bioloogiast, dokumenteerimisest ja terminoloogiast. Teoorialoengud ja mitmed projektid toimuvad koos mööbli, maali ja skulptuuri erialaga. Koostöö TÜ raamatukogu, OÜ Mandragora ja Rahvusarhiiviga annab üliõpilastele võimaluse kasutada sealseid fonde uurimistööks ja materiaalset baasi restaureerimise praktilise õppe läbiviimiseks.
Osakonna üliõpilased on vahetusüliõpilasena õppinud välisriikide partnerkoolides Soomes Hämeenlinnas (Hämeen ammattikorkeakoulu, www.hamk.fi) ja Lahtis (Lahden ammattikorkeakoulu, www.lamk.fi) ning Belgias (Artesis Hogeschool Antwerpen, www.artesis.be).
Nahadisaini ja restaureerimise õppekava läbinu on pädev töötama nahkaksessuaaride disainerina, tehnoloogi või meistrina nahkesemeid tootvas ettevõttes; köite- objekti- ja paberirestauraatorina arhiivides, muuseumites ja raamatukogudes või stilisti ja kunstiadministraatorina. Pärast pedagoogikaalast lisakoolitust võib töötada kunstiõpetajana. Õppekava läbinutel on võimalus astuda kutseühingute ja loomeliitude liikmeks.
Osakonna üliõpilased ja õppejõud on loominguliselt aktiivsed, osaledes üleriigilistel ja rahvusvahelistel näitustel. Üliõpilaste õppetöödest on korraldatud näitusi Eestis ja Tartu sõpruslinnas Tamperes. Osakonna õppejõudude loomingut on tunnustatud rahvusvahelistel ja vabariiklikel köitekunsti näitusel preemiatega.
Osakonda juhib Rutt Maantoa. Erialaõppejõud on Kaia Lukats, Maila Käos, Silli Peedosk, Rein Maantoa ja meister Tõnu Ojaperv. Külalisõppejõuna on kaasatud erialaspetsialiste nagu Endel Valk-Falk ja Juta Mölder. Tavaks on saanud välisõppejõudude meistriklassid, õpetamas on käinud tuntud köitekunstnikud ja restauraatorid: Hans-Peter Frölich, Michel Frölich (Saksamaa), Jeff Clements (Holland), Enrico Flaiani (Itaalia), Manfred Mayer (Austria).
Vilistlastest on loominguliselt aktiivsed Lua Jõema, Jolana Laidma, Maila Käos ja Egge Edussaar; erialaselt edukad on Reet Randoja, Merily Paomets; Maris Pill on võitnud auhindu noorte jalatsidisainerite konkursil Eestis ja Hispaanias.