Skulptuuriosakond
Skulptuuriosakonna õpetuslik suund põhineb klassikalisel kunstiharidusel. Osakonna siht on anda üliõpilastele haridus, mis võimaldab täita ülesandeid loovkunstnikuna, restauraatorina, disainerina või pedagoogina ning võtta aktiivselt osa elukeskkonna kujundamisest ja ühiskonna maitse-eelistuste arendamisest nii rakenduskunstnikuna kui vabakutselise kunstnikuna.
Skulptuuri õppekaval on täisakrediteering. Õppekava võimaldab omandada skulptorile vajalikke kutse- ja eneseväljendusoskusi.
Esimesel kahel kursustel pannakse alus klassikalisele modelleerimisoskusele ja professionaalsele vormitunnetusele, mis on hilisemate õpingute põhialus. Paralleelselt vormiõpetusega õpetatakse klassikalist kompositsiooni. Kui põhitõed on omandatud ja kinnistatud, on edasine areng võimalik nii klassikalise vormimõistmise alusel kui ka moodsa kunsti vaimus. Kolmandal kursusel tuleb valida restaureerimise – või disaini suunamooduli vahel. Restaureerimismoodulis on põhitähelepanu üliõpilase ettevalmistamiseks klassikalise skulptuuri ja restaureerimisoskuste omandamisel, disainimoodul keskendub enam kaasaegsele vormi – ja materjalikäsitlusele.
Kompositsiooniõpingutes läbitakse suur hulk tänapäevaseid rakendusülesandeid alates tarbeesemete disainist ja lõpetades purskkaevude, dekoratiivvormide ning kujundusobjektide loomisega, lisaks arendatakse individuaalset väljendusoskust vabaloominguliste ülesannetega.
Materjaliõpetuses tutvutakse põhiliste skulptuurile omaste materjalidega. Suur tähelepanu on õppekavas pööratud praktilistele ülesannetele töös materjaliga. Marmor, graniit, dolomiit, puit ja eriti plastik on leidnud kindla koha õppeprotsessis. Kompositsioonitunnis vormi leidnud ideede materjali viimine tagab töövilumuste omandamise ja materjalitunnetuse. Kips kui iidne vormimaterjal on tööde materjali viimise abivahend. Süvendatult töötatakse keraamika, betoonivalu, metallkeevituse ja pronksivalu tehnikatega.
Meeskonnatöö kogemuse andmiseks on üliõpilased kaasatud installatsioonilaadsetesse ülesannetesse (lumeskulptuuride valmistamine talvel, looduse- ja linnateemalised land-art ülesanded, mis sageli lähtuvad avalikest kunstisündmustest linnaruumis).
Olla valmis kõigiks loomingulisteks väljakutseteks sõltumata käsitletavast materjalist või ideest – see on tänase skulptuuriosakonna moto.
Skulptuuriosakonda juhib Jaan Luik, osakonnajuhataja abi on Merike Trubert. Osakonna põhiõppejõududeks on Tõnis Paberit ja Ain Ilves.
Mitmed skulptuuriosakonna üliõpilased on kaastegevad Eesti kunstimaastikul. Ivar Feldman kureeris Põhjamaade sepanäituse Raudtuli 2004 (Tartus, Eesti Rahva Muuseumis ja Narvas). Vilistlastest tegeleb Bruno Kadak aktiivselt pronksivaluga ja valutehnika laiemate võimaluste arendamisega Tartus. TKK lõpetanud üliõpilased moodustavad põhiosa Tallinna Kunstiakadeemia magistrandidest.